Mõlemad nimetatud proteesid kuuluvad eemaldatavate hambaproteeside hulka. Plastmassprotees on (enamasti) ainsaks valikuks täiesti hambutu lõualuu proteesimisel. Sel juhul kannab ta nimetust totaalprotees (ehk lihtsalt "totaal"). Ulatusliku osalise hambutuse korral on aga sageli võimalikud erinevad proteetilised konstruktsioonid.
Osaline- e. plastmass- e. partsiaalprotees e. lihtsalt „partsiaal” on lihtsaim ja odavaim valik. Kahjuks on sellel proteesiliigil väga olulised puudused. Partsiaal nimelt kannab kogu mälumiskoormuse, mis talle langeb, üle pehmele limaskestale, mitte otse lõualuusse nagu see toimub hammaste puhul. Ajapikku taandub lõualuu säilinud hammaste ümbert ja need esmalt nagu "veniksid" pikemaks ja peagi hakkavad suus liikuma. Viimast soodustab ka see, et partsiaal ei ole sageli kuigi tihedalt suus paigal. Lisaks kaasneb partsiaali kandmisega oluline suuhügieeni halvenemine, kuna ulatuslike plastmasspindade alla peetub ohtralt toiduosakesi, mis on suurepäraseks söötmeks mikroobidele. Kõik haiguslikud protsessid, mis viisid juba tekkinud osalise hambutuse seisu, kiirenevad olulisel määral. Teisisõnu- valides partsiaali- saate õige pea totaali. Kuna partsiaal ei taasta, vaid pigem hävitab, teeme seda tüüpi proteese nii vähe kui võimalik. Pisut kallim, aga oluliselt parem valik on tugibüügelprotees.
Tugibüügelproteesi olulisimaks erinevuseks partsiaalist on metallkarkass, mis koosneb nn.kaarest (bügel- „kaar, sang” saksa k.) ja klambersüsteemist. Viimane kinnitub ja toetub(!) säilinud hammastele, misläbi on võimalik osa mälumiskoormusest kanda edasi lõualuusse. Kuna karkass modelleeritakse mudelile ja valatakse metalli ning on väga täpne, siis on viidud miinimumini kõikvõimalikud ebasobivad loksumised, kiikumised jms. Pigem vastupidi- kuna kogu konstruktsioon on jäik, toimib ta pigem lahastava ja säilinud tugihammaste hoideaparaati säästva abivahendina. Nagu partsiaal halvendab ka tugibüügel hügieeniseisu ent kuna see protees ei ole nii ulatuslik, on kahjustus alati väiksem.
NB!
Eemaldatavate proteeside juures on sõltuvalt situatsioonist võimalik kasutada erinevaid lisatoestust ja -fiksatsiooni võimaldavaid lukke. Küllalt sageli kombineeritakse proteesimisel fikseeritud- (tavaliselt sild koos lukkudega esihammaste piirkonnas) ja eemaldatav protees (tagumiste hammaste asendamiseks). Samuti on võimalik paigaldada lõualuusse implantaate, mis hilisemalt aitavad fikseerida suust eemaldatavat proteesi.